2.- 27. veebruaril 2017 viidi Raadiku munitsipaalelanike hulgas läbi küsitlus, mis kaardistas suhtumist oma elukeskkonda, ootusi ja ettepanekuid selle kohta. Küsitlusele sai vastata nii veebis kui paberil, kokku täitis ankeedi 139 inimest. Alljärgnev on lühike kokkuvõte küsitluse peamistest tulemustest.

Kuigi küsimustik on praeguseks suletud, siis ootame jätkuvalt siinsete elanike elukeskkonda puudutavaid mõtteid ja ettepanekuid. Kui sul on tunne et tahaksid käesolevale kokkuvõttele midagi lisada või teha mõne täiesti uue ettepaneku, siis kirjuta raadiku@linnalabor.ee või osale mõnel järgmistest Raadiku elanike kokkusaamistest (loe lähemalt siit).

 
KÜSIMUSTIKU KOKKUVÕTE

Mida elanikud Raadikul puhul hindavad?

Raadiku puhul hindavad inimesed peamiselt siinset füüsilist keskkonda. Vastustes toodi sageli välja, et Raadikul on hea elada, sest majad on piirkonnas uued ja ilusad, korterid on üldiselt avarad, hea planeeringuga ja soojad. Avaliku ruumi puhul toodi positiivsena välja mänguväljakute rohkust, vähem mainiti ka piirkonna rohelisust. Laiemalt hinnatakse piirkonna puhul ka selle head ühendatust kesklinnaga ning suurte poodide ja erinevate teenuste kättesaadavust ümbruskonnas.
 

Mida nähakse Raadiku puhul negatiivsena?

Peamiselt toodi negatiivsena välja teisi piirkonna elanikke. Nende all ei peetud silmas konkreetseid halvasti käituvad naabreid, vaid üldist mentaliteeti, mida peetakse omaseks paljudele Raadikuelanikele – hoolimatust oma elukeskkonna suhtes, prügi maha viskamist tänavatele ja  selle vedelema jätmist prügimajade juurde, koridorides suitsetamiste ning valju, teisi elanike segavat käitumist. Sellistest perekondadest lähtuv probleem oli ka teine väga sageli esile kerkinud miinus – selliste vanemate kasvatamatud ja kiuslikud lapsed.

Piirkonda üldiselt peetakse räpaseks. Selle põhjusena ei nähta mitte ainult räpakaid naabreid vaid ka vähest  hooldamist. Lisaks maha visatud prügile võimendab sellist suhtumist ka seinte sodimine, vandaalitsemine ning koeraomanike komme jätta oma lemmikute tagant koristamata.
 

Hooviala kasutus

Hooviala kasutavad peamiselt väikeste lastega pered,  lastemänguväljakuid hoovialal toodi välja väga positiivsena, kuigi kurdeti ka nende räpasuse, lõhutud väravate ning atraktsioonide üle. Samas ei leiduteistel vanuse ja huvigruppidel hoovis piisavalt tegevust. Nii näiteks tuntakse puudust koerte jalutusväljakutest, sportimisvõimalustest täiskavanutele aga ka lihtsalt mitmekesisematest istumis- ja olemiskohtadest,kus aegajalt veidi jalgu puhata ja pere-sõpradega aega veeta. Lisaks pakutakse rajada piirkonda rohkem lillepeenraid ja tuulevalju jaoks madalhaljastust põõsaste näol.
 

Kogukondlik tegevus

Mitmed kohalikelt tulnud ettepanekud olid ka kogukondlikku laadi. Hoovialasid pakuti kasutada ühiste kultuuri ja spordi tegevuste-ürituste läbiviimiseks lastele ja täiskasvanutele. Selleks peaks hoovialal olema ka sobilik ala või plats. Lisaks pakuti regulaarsete talgute korraldamist naabrite seas, et hoida kollektiivselt piirkond heas korras.
 

Heakord ja haldus

Vähene heakord Raadikul on siinsete elanike jaoks väga suur probleem. Vastajate hinnangul on piirkond üldiselt (st avalik ruum aga ka koridorid) räpased ning koristajad käivad liiga harva. Heakorra parandamiseks pakuti näiteks prügikonteinerite tagasi panemist trepikodade ette ja kuid prügimajandusega seotut ning koristusteenuse ümberkorraldamist. Mitmed vastajad tegid ettepanekuid elanike ja haldaja vahelise kommunikatsiooni ja koostöö tõhustamiseks. Konkreetsete lahendustena toodi välja näiteks iga trepikoja või maja esindaja määramine elanike seas.  
 

Turvalisus

Küsimustiku vastustest oli turvalisuse teema läbiv. Tuli selgelt välja, et Raadiku elanikud hindavad avaliku korda Raadikul ebapiisavaks ja vahel isegi ebaturvaliseneks. Üks peamisiettepanekuidt korra tagamisel oli rohkemate turvakaamerate paigaldamine ja rangemad karistusmeetmed korrarikkujate jaoks. Mitmel korral mainiti ka turvateenusekorralduse muutmist nähtavamaks ning paaril korral tehti ka ettepanek kohaliku naabrivalve piirkonna loomiseks.



Küsitlus viib läbi Lasnamäe kogukondlik ühendus MTÜ Lasnaidee koostöös linnauuringute keskusega Linnalabor ja Raadikut haldava Raadiku Arendus OÜ-ga.