Prügiveo korraldus
Kõigis prügimajades on nelja jäätmeliigi konteinerid (segaolme, bio, paber ja papp, pakend), et toimuks jäätmete liigiti kogumine ja äravedu. Arvestades tornmajade suuremat elanike hulka, on segaolme konteinereid nende prügimajades rohkem.
Prügikonteinerite jaotus majade kaupa on näidatud tabelis.Prügivedu toimub jäätmeliikide kaupa erinevalt.
Segaolmeprügi konteinerite tühjendus toimub tornmajades (Raadiku 8/3, 8/3a ja 8/3b) 6 korda nädalas: E/T/K/N/R/L. Teistes majades toimub segaolmeprügi väljavedu 4 korda nädalas: E/K/R/L.
Paber ja papi jäätmede väljavedu toimub 2 korda nädalas: T/L
Biojäätmete väljavedu toimub samuti 2 korda nädalas: E/ RPakendite väljavedu toimub kord nädalas (konkreetne nädalapäev täpsustamisel).
Suurjäätmete vedu toimub kaks korda nädalas: T/N. Vajadusel tehakse täiendav suurjäätmete ja muude jäätmeliikide (ehituspraht, elektroonika, vanarehvid jms) vedu tellimisel. (Välitööde juhatajal on võimalik tellida eraldi vedu, kui prügi on tavapärasest rohkem või see on jäänud vedelema. Lisaveo vajadusest palume anda teada kõnekeskusesse telefonil 661 8000).
Prügimajades hoiab korda kojamees E-R, v.a riigipühad.
Prügiveo tasu üüriarvel kalkuleeritakse vastavalt konkreetse maja prügimajast välja veetud jäätmete kogusele mille alusel vedaja koostab konkreetse maja prügiveo arve. Arve jagatakse korterite vahel ruutmeetri järgi.
Miks korraldatud jäätmevedu vaja on?
Jäätmeseaduse järgi on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusterritooriumil jäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on vaja seetõttu, et iga kinnistu oleks liitunud jäätmeveoga ning kohalikul omavalitusel säiliks ülevaade antud kohustuse täitmise üle. Tänu korraldatud jäätmeveole väheneb linnakeskkonna prügistamine ning on võimalus rohkem materjale ringlusesse suunata.
Mis muutub?
Korraldatud jäätmeveo süsteemi on kasutatud Eestis alates 2004 aastast. Viimastel aastatel on Lasnamäe 10. piirkonnas toiminud jäätmevedu vaba turu tingimustel, ehk jäätmevaldaja sai ise valida endale vedaja. Kohalik omavalitsus ei saanud sekkuda aga teenuse hinna kujunemisse ega omanud ülevaadet, kas kõik elanikud on ka jäätmeveoga liitunud.
Korraldatud jäätmeveo puhul on kohalik omavalitsus läbi hanke leidnud parima pakkuja, kes teenust pakkuma hakkab antud piirkonnas.
Suurimaks muutuseks on ühine teenusepakkuja ja hinnakiri kõikidel antud jäätmeveo piirkonnas asuvatel klientidel.