Koostöö elanikega ja kaasamise protsess Raadikul

Taust
Raadiku 8 on üks vähestest Tallinna linna tellimusel ehitatud munitsipaalelamu piirkondadest, kus elab ligi 3500 inimest. Hooned kuuluvad Raadiku Arendus OÜ-le, kellel on pikaajaline üürileping Tallinna linnaga, kes omakorda üürib kortereid edasi välja vastavalt vajadusele. Igapäevase elukorralduse tagamiseks sõlmib Raadiku Arendus OÜ vajalikud teenuslepingud (haldusfirmaga, turvafirmaga, parkimismaja ja maa-aluste parklate opereerimiseks). Seega on Raadiku 8 elanikud korteri üürnikud, mitte omanikud. Seetõttu, erinevalt paljudest teistest kortermajadest, ei ole Raaadiku 8 elumajadel ka korteriühistut, mis koondaks korteriomanikke.

Erinevalt korteriühistutega kortermajadest, ei ole Raadiku 8 piirkonnas seega ka korda, mille järgi peaksid toimuma kõigi elanike osalusel üldkoosolekud, kus toimuksid ühiselt juhatuse valimine, elukorralduslike küsimuste arutelud ja otsuste vastuvõtmised.

Üürnike kohustused ja õigused on fikseeritud üürilepingus, mida iga Raadiku 8 elanik sõlmib üürikorteri vastu võtmisel. Lepingu järgi (1) kehtib kohustus teavitada üürnikke eeskirjadest, otsustest ning muust Raadiku 8 haldamist puudutavast informatsioonist ning (2) üürnikul on õigus pöörduda eluruumi ja selle üürimist puudutavate suuliste küsimuste, kaebuste, ettepanekute ja taotlustega üürileandja esindaja poole.

Suhtlus omanike ja elanike vahel toimub peamiselt läbi haldusfirma. Olulisem info elukorralduslike küsimuste osas postitatakse trepikotta, saadetakse postkasti, e-meilile, avaldatakse raadiku.ee lehel ja Facebook gruppides. Elanikel on aga võimalus esitada küsimusi pöördudes kõnekeskusesse, kirjutades haldurile või tulla halduri juurde vastuvõtule.

Kuidas kaasamisega alustati?
Kuna Raadiku 8 piirkonnas on palju üürnikke ning igapäevaselt tekib elanikel erinevaid küsimusi ja ettepanekuid, on elanike teavitamisele lisaks oluline ka kaasamine. 2017. aastal otsustas Raadiku Arendus panustada senisest rohkem elanike kaasamisele ning nendega vahetule suhtlusele. Selleks otsustati teha koostööd linnauuringute keskusega Linnalabor ning Lasnamäe kogukonna ühendusega MTÜ Lasnaidee. Algas Raadiku kogukonnaprojekt, mille eesmärk on:

• parendada elanike informeeritust elukorralduslike küsimuste ja otsuste osas;

• soodustada koostööd elanike, omanike ja halduri vahel;

• suunata elanikkonna tähelepanu ja huvi elukeskkonna parendamisele;

• võimestada elanikke läbi omaalgatuslike ühistegevuste leida ise sobivaid lahendusi oma elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks.

Kuidas aga korraldada 3500 elaniku kaasamist ja sisukat arutelu? Esimese etapina viidi 2017. aasta veebruaris läbi heaoluküsimustik (vaata veebiankeeti siit). Küsimustikuga uuriti elanike rahulolu ja üldist hoiakut seoses olemasoleva olukorraga ning koguti ettepanekuid avaliku ruumi parendamise osas. Uuringu kaudu saadi samuti aimu info levitamise efektiivsusest (online vs offline) ning sai võimalikuks koguda aktiivsete elanike kontake. Küsimustikku jagati Raadiku Facebook gruppides, postkastidesse ning Raadikul kohapeal elanikele. Küsimustikule vastasid kokku 139 inimest (enamik veebis), mille kokkuvõtet saab lugeda siit.

Küsimustiku järel toimus aprillis kõigile elanikele avatud kohtumine, mille infot jagati neile, kes jätsid küsimustiku kaudu oma kontaktid (nii telefoni kui meili teel), kui ka teistele huvilistele Facebook gruppides. Kohtumisel osales ligi 20 elanikku, koos arutati piirkonna probleeme ja nende võimalikke lahendusi. Eesmärk oli tutvuda piirkonna aktiivsemate elanikega, kes on valmis mitte ainult avaldama arvamust, vaid olla valmis koos lahendusi otsima. Kohtumise kokkuvõtet jagati osalejatelega ning Raadiku Facebook gruppides (kokkuvõtet saab lugeda siit).

Peale esimest elanike kohtumist otsustati jätkata olemasoleva elanike võrgustikuga koostööd, et mõista paremini elanike valmisolekut Raadiku teemadel kaasa rääkimise osas ning seda, milline formaat on kaasamiseks kõige sobivam. (Kas on parem korraldada ühiseid kohtumisi kõigi elanikele korraga või maja kaupa? Kas leida igast majast kindel kontaktisik, kes oleks valmis koguma teistelt elanikelt arvamusi ja esindama oma maja? Kas selleks on elanikel piisavalt valmisolekut? Milliseid ootusi toob sellises rollis olevale inimesele teistelt elanikelt ning milliseid kohustusi? Või on parem kaasata iga kord erinevaid inimesi? Kas elanikel on valmisolek panustada aruteludesse järjepidevalt?).

Vastastikuse usalduse ja koosloome kogemuse kasvatamiseks otsustati kasvatada kaasatud elanike hulka järk-järgult. Selleks on kord aastas toimunud kohtumised, millest on saanud osa võtta kõik huvitatud elanikud. Kohtumiste teateid ja kokkuvõtteid on jagatud raadiku.ee lehel ja Facebook gruppides. Viimase, 2019. aastal, 18. veebruaril toimunud kokkuvõtet saab lugeda siit. Lisaks on nendel kohtumistel osalenud elanikud kutsunud kohtumistele oma naabreid. Nii on hetkel koostöövõrgustikus ligi 40 inimest.

Koostöövõrgustikuga on aga toimunud kohtumised kord kolme kuu jooksul, kus osaleb kuni 10 elanikku, Raadiku Arenduse ja haldusfirma esindajad. Vastavalt vajadusele on kohtumisel osalenud ka Politsei- ja Päästeameti või Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindajad. Kohtumisi aitavad kokku kutsuda, modereerida ja kokkuvõtteid teha MTÜ Lasnaidee ja Linnalabor. Kohtumistel ei arutata üksiku elaniku või korteri probleeme, vaid kogu Raadiku 8 piirkonna ühiseid teemasid. Kohtumiste eesmärk on küsida elanike arvamust ja tagasisidet teemablokkide kaupa heakorra, halduse, turvalisuse, väliruumi ja omavahelise koostöö osas. Selliste arutelude käigus on arutatud näiteks Raadiku kevadpäeva sisu (lõpuks otsustatud seda varasemas formaadis mitte korrata), samuti otsustatud katsetada prügimaja sulgemisega 8/2 majas, suurendada prügiveo graafikud jm. 

Samuti otsustati eelmisest aastast katsetada kolmes majas elanikepoolse heakorrale tagasiside andmist läbi spetsiaalse nutitelefoni rakenduse (ringkäigust tekib raport, kus on sisestatud info probleemi kohta koos fotoga). Neid inimesi, kes kord kuus annavad sellises formaadis tagasisidet oleme tinglikult nimetanud maja kontaktisikuteks. Lisaks on nende inimeste vabatahtliku panusena loodud osadele majadele eraldi suhtluskanalina Facebook grupid (8/1 grupp, 8/2 grupp). Kontaktisik küll kogub teistele maja elanikelt infot ja arvamusi, mida edastab kohtumisel, kuid seejuures ei ole tal õigust esindada kõiki maja elanikke. 

Sel aastal on kõigile elanikele mõeldud kohtumiste korraldamine olnud COVID-19 tõttu raskendatud. Sellegipoolest püüame leida vastavalt võimalustele ja vastastikusele valmisolekule lahendusi, kuidas koostöö elanikega võiks olla sisukam ja paremini korraldatud. Selleks planeerime teha detsembris uut kohtumist, kuhu ootame osalema kõiki, kes on valmis aktiivselt kaasa rääkima ja otsima koos lahendusi läbi lugupidava, rahuliku ja konstruktiivse arutelu. Saame koos arutada, millised on õppekohad praeguse koostöö formaadi puhul ning kas ja kuidas seda muuta. Püüame olla kohtumise planeerimisel paindlikud ning arvestame COVID-19 tulenevaid piiranguid. Sellest tulenevalt võib kohtumine toimuda osaliselt veebikeskkonnas või olla piiratud osalejate hulgaga. Täpsem info kohtumise osas on veel tulekul.

Kõik, kes soovivad nüüd ja ka edaspidi rääkida kaasa Raadiku eluolu küsimustes saavad anda endast märku juba praegu kirjutades meilile raadiku@linnalabor.ee